Jõudsin ka siia üle pika aja. Unustasin lausa selle koha olemasolu vahepeal ära, kuna nii kiire on olnud ja tegemist on tänu sellele palju. Peaks end jälle käsile võtma ja kirjutama hakkama, sest nii plaju mõtteid ja emotsioone liigub peas ja mõtteis ringi. Endal on ka juba vaikselt kananahk ihul selle pärast. Ma nüüd ei suuda otsustada, kas ajan tarka juttu või räägin oma elust lähemalt ja ajast, mis möödund on. Ma miski pärast vist lähen mõlemat teed mööda, kirjutan nii ühest kui teisest.
Alustan sis väikse kokkuvõttega, seedin veel natuke seda tarka juttu. Põhimõtteliselt ei ole ma muud teinud, kui koolis ja tööl käinud. Kõik see võtab nii palju aega ja tahet seda kõike teha. Ma lihtsalt ei jõua enam, nagu tegelt ka. Nüüd varsti õnneks läheb natuke kergemaks, kui kool läbi ja saab ainult ühele asjale keskenduda. Muidugi on veel sinna aega..... tervelt üks kuni mitu nädalat, kuniks minul veel õppetööd jätkub. 5 juunil on küll eksam, kuid ega kedagi see ei takista. Tuubi, tuubi, tuubi nagu lollakas. Issand, mul ei ole enam sellist jutusoont nagu varem. Tekst lihtsalt tuli, kuid nüüd ma ennem mõtlen, kui kirjutan. Aga samas on jällegi hea oma blogi avastada, et see kõik endast välja elada. Nii, see selleks.... kooliga ei ole teelgelikult mitte midagi hullu, kõigega saab hakkama, kuid natukene peab selle nimel ka pingutama. Mis on mul hetkel jummala NULL...... ei ole lihtsalt seda süvenemisvõimet ja tahet koolis käia. Ma isegi ei kujuta ette, miks see nii on, kuid ma PEAN end käsile võtma ja kõik korda saama, kuna eksamist ma läbi kukkuda ei taha ja ma EI TEE ka seda. Selleks tuleb kuskilt jõudu ammutada ja kõik saab korda (Y) Aga noo kui üks asi on metsas, siis teine on enamvähem isegi. Räägin nimelt tööst. Seltskond on nagu sitaks hea seal ikka, lihtsalt nii üüber toredad kõik. Noo elamistingimused on nagu ikka, nendega saame veel hakkama. Saime stuffi köögi ka endale nüüd, saab Kristjanilt sööke hakata välja punnima nüüd (kulm) Ta teeb tegelt ka nagu nii hästi süüa.
Mul nagu ei olegi tegelikult millegi üle nuriseda.......mind ümbritsevad kõige-kõige kallimad inimesed ja elu on lill :) Saab igast lollusi teha ja olla selline nö vaba kui lind. Kuigi on kohustusi, mis on ja jäävad.
Igatahes aitab sellest, tahtsin veel kirjutada ka sellist natuke targemat juttu. Nagu ma ennist ütlesin, sis peas käib igast mõtteid läbi ja üks neist on midagi sellist. Selleks et lasta inimesel tundma õppida sellist sind nagu sa oled, peaks ta enda maailma sisse laskma. Milleks tõrjuda, kui sa tunnde, et sa hoolid temast ja tahad koos olla, kuid sa ei näita seda välja, vaid oled kui külm purikas. Iga tegu reedab, iga sõna reedab, iga pilk reedab, mida sa tegelikult tunned. Kuid miks ei võiks seda endale tunnistada, kui seda näevad kõik, kes sind ümbritsevad. Milleks peita neid tõelisi tundeid ja tahtmisi, mis sul on. Lisasin siia ühe laulu ka, mis puudutab seda teemat, vähemalt minu arvates. Ärge kartke oma tegelikke mõtteid väljendada, kuna tihtipeale lõppevad need hästi. Minu jaoks on lõppenud ja ma olen selle üle väga uhke, et julgen välja öelda seda, mida mõtlen, kuna enda sees on neid mõttetu hoida. Nii ei saa neist keegi teada.
Vast aitab kah nüüd esimeseks korraks üle pika aja. Viimasest kirjutamisest on möödas siiski üle 2 kuu juba.
Nägudeni
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar