kolmapäev, 15. veebruar 2012

Meid kroonib lõpp, mitte võitlus.

Meie elu on üks lõputu võitlus, võitlus iseenda ja kõige muuga. Selle all mõtlen seda, et teeme kõik selle nimel, et saavutada rahulolu oma elus. Kuid seda ei leia me mitte kunagi. Alati on miski, mis peaks meie arvates parem olema ja mis võiks muutuda. See lihtsalt on nii ja tunub, et sellisteks oleme me ka loodud, kes kogu aeg kritiseerivad ja vinguvad millegi üle. Miks ei võtta maailm meid sellisena, nagu me oleme - peast "natuke" põrunud, omamoodi, erineva stiiliga, erineva maailmavaatega. Neid väikseid erinevusi on nii palju, just neid väikseid, mis muudavad meid omamoodi eriliseks. Kui kõik inimesed oleks ühesugused, läheks ma vist lolliks. Mina näiteks ei suudaks elada maailmas, kus on kõik ühtemoodi insane...... oih, nüüd olen teemast natuke kõrvale kaldunud :S Aga jah......... võitlus iseendaga on see kõikse hullem asi. Iseendale on raske vastu hakata, aga samas on see ka kõige kasulikum. Siis leiad sa alati just selle, mida arvad, et peaks muutma, paremaks tegema või mis iganes. Kui arvad, et tead endast kõike, sis tegelikult see nii ei ole..... Alati on midagi, mida sa enda kohta ei tea. Hetkel olen mina taaskord teinud enda puhul avastusi, mille olemasolu ma kas ei mäletanud või ei teadnudki. Seda ma nüüd öelda ei oska ja nendest ma rääkima ka siin ei hakka. Aga selles võite kindlad olla, et kui sa pead maha ühe korraliku võitluse iseendaga, sis võid lõpptulemuses üllatuda. Nii juhtus see vähemalt minuga. Kuigi jah, kõik inimesed ei ole ühesugused. Aga ühes Eesti filmis on hea ütlus suhete kohta, mis on selle teemaga väga tihedalt seotud. Ma küll ei mäleta küll õiget sõnastust, kuid üritan meelde tuletada selle. "Ja kui peaksite tülli minema, sis ela leppimispäevade nimel! Pane kokku nii taevas kui põrgu, seda peaksid sa ju oskama". Aga see oleks vist selle koha pealt kõik.

Teen ka väikse kokkuvõtte juhtunust. Viimane postitus oli eelmine reede, kus mul väga jutt ei tulnud. Aga nooo... sa noo Noku sünnal ära käidud, kui ka pidu peetud ja oioiiii, kui palju nalja sai :D Noo sünnal oli mõni ikka väga kapustaks end joonud, aga vähemalt sai nalja ja süüa :D Purjus inimeste jutt on ikka ülimalt äge, kui ise kaine oled (Y) ära ei ütle ausõna. Aga sai seal sis natuke oldud ja vurasime tagasi Tartu Heikiga, et Villut ka natuke kiusata. Me olime ausõna korralikud, kuid pildid räägivad siiski enda eest :D Täiesti jube, nende kahega juba igav ei hakka, ausõna. Eriti, kui mõned sõõmud on sees :) Nooo jaaa....laupäeval nagu ikka maale ja pühapäeval reivisin suht ns. Lebotasin kodus ja olin äge (Y)

Niiii......siis paar järgmist päeva ei juhtunud midagi ja siis täna. Kass viidi hommikul arsti juurde ja tagasi tuli ta kesksoolisena, piima ei anna ja poegi ei tooda. Me teame, et me emaga pahad, kuid see on parem kõigile. Aga jhm, lihtsalt niii nõme päev, et ise ka ei usu. Üks sitt uudis teise otsa. Lase end kasvõi maha!!! Nagu for real, miks mina selliste asjade otsa satun ja miks minuga kogu aeg midagi juhtub. Kas mulle ei võiks päike ka ükskord õuele tulla, olla ja jääda???? Kas seda on sis tõesti nii palju palutud. Õõõõõh, lausa halb hakkab, kui palju si**ta mulle keeratud on ja kui palju see mind mõjutanud on. Ja ma olen ikka veel selline tihane, et ise ka ei usu. Tahaks öelda ausõna kellegile halvasti, kuid ma PEAN end vaos hoidma ja ÕPPIMA oma viha alla suruma. Aga nüüd vist sai jälle kõik.......

Kuid midagi veel see nädal juhtub, siis annan teada.
Enzu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar